Besame mucho
Albino Mammoliti, tõlkinud Heldur Karmo / Consuelo Velázquez / Albino Mammoliti
Külmadest talvedest isu sai otsa
ja lõunasse asusin teele.
Päev päikest täis – kõik kaunis näis.
Kohtasin tüdrukut tumedasilmset,
kes kõneles võõramaa keeles …
Kaks sõna vaid mul tuntuks said.
Refr. Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
„suudle, ah suudle mind veel” – tähendas see.
Rännud said otsa ja tagasi olen ma
ammugi kodustel teedel.
Nüüd juba tean – vaid siin on hea.
Palju läks kaduma aegade rutus,
kuid miski on siiani meeles –
kaks silma suurt, kaks punahuult.
Refr. Besame mucho …
Külmadest talvedest isu sai otsa
ja lõunasse asusin teele.
Päev päikest täis – kõik kaunis näis.
Kohtasin tüdrukut tumedasilmset,
kes kõneles võõramaa keeles …
Kaks sõna vaid mul tuntuks said.
Refr. Besame mucho –
maailma veetlevaim viis tundus see siis.
Besame mucho –
„suudle, ah suudle mind veel” – tähendas see.
Rännud said otsa ja tagasi olen ma
ammugi kodustel teedel.
Nüüd juba tean – vaid siin on hea.
Palju läks kaduma aegade rutus,
kuid miski on siiani meeles –
kaks silma suurt, kaks punahuult.
Refr. Besame mucho …
Consuelo, tuntud kui Consuelito Velázquez (1924-2005) oli Mehhiko kontsertpianist ja laululooja. Tema kirjutatud on mitmed väga tuntud latiinopalad, sh ka see aastast 1940 pärinev romantiline ballaad, mis sai kiiresti rahvusvaheliseks hitiks. Velázquez kirjutas laulu 15-aastaselt, kui polnud ise veel kordagi suudelnud – see olevat ju patt… Laul on inspireeritud Hispaania ooperi „Goyescas” (helilooja Enrique Granados) aariast „Quejas, o la Maja y el Ruiseñor” aastal 1916. „Besame mucho” salvestas esimesena laulja Emilio Tuero. Seda on peetud maailmas enim salvestatud lauluks. Eri allikate andmetel on pala autoriteks pakutud ka G. Roferrit ja Zwarti. Eesti keelde on lugu tõlgitud soome keelest 1977, laulu tuntuim esitaja Eestis on olnud Jaak Joala koos ansambliga Radariga.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti