Seisan peegli ees ja on juba hilja

Seisan peegli ees ja on juba hilja.
Õhtuvalgus soe, kuid on jäätun'd mu hing.
Teiste kurjus teeb mul meeletult piina,
ei tea, kuis aidata end.

Ühel hetkel võib kõik muutuda halliks.
Sära silmist kaob, on nii kõle ja külm.
Kui Sind reedab see, keda pidanud kalliks,
on nii trööstitu meel.